Iluvõimlemine

Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on valatud justkui kunstiteosesse. See on spordiala, millega reeglina tegelevad ainult naised.Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal –  algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid  pall, kurikad, hüpits ja tamburiin.

Iluvõimlemine on spordiala, mida harrastatakse kas individuaalselt, 5-liikmelistes gruppides või suuremates gruppides vabakava puhul. Käsitletakse erinevaid vahendeid: kurikaid, rõngaid, palle, linte ja hüpitsaid. Tehakse ka vabakavu ehk ilma vahendideta. Individuaalsed võimlejad käsitlevad korraga ainult ühte vahendit, kuid grupi puhul on korraga lubatud kasutada vaid kahte erinevat vahendit ühe kava jooksul. Samas võib võimleja vahendeid teiste liikmetega kava jooksul vahetada. Seetõttu saab võimleja kava jooksul kasutada kuni kahte erinevat vahendit. Iluvõimlemine on sport, mis kombineerib endas nii balletti elemente, võimlemist, tantsu kui ka vahendite oskuslikku käsitlemist. Võitjaks osutub see võimleja, kes teenib määratud žürii poolt kõige enam punkte. Zürii hindab väga erinevaid komponente, milleks on: hüpped, tasakaalud, pöörded, painduvus, vahendite käsitlus, kava teostus ja artistlikkus.

Iluvõimlemine ühendab balleti, akrobaatilisi elemente ja ala spetsiifilisi tehnilisi elemente, mis sooritatakse võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt muusika taustal, koos erinevate vahendite (hüpits, rõngas, kurikad, pall, lint) käsitsemisega. Iluvõimlemine on kujunenud üheks levinumaks ja populaarsemaks spordialaks, mis on ka olümpiamängude kavas. 1951. Aastal loodi nn modernse võimlemise rahvusvaheline föderatsioon, 1963. Aastal toimusid Budapestis esimesed iluvõimlemise MM-võistlused ja 1973. Aastast sai iluvõimlemisest FIG-i ala, mis 1984. Aastal jõudis olümpiamängude programmi.

Iluvõimlemine on spordiala, kus võistlevad enamjaolt ainult naised, erandiks on Jaapan ja mõned muud maad, kus võistlevad ka mehed.
Kavade koreograafia sooritatakse muusikapala saatel, mis koosneb ühest või mitmest instrumendist.
Kava ajal peab võimleja hoidma vahendid pidevas liikumises, sooritades erineva tasapinna, suuna, trajektoori ja amplituudiga liigutusi. Vahenditöö peab olema võimalikult vaheldusrikas ja võimleja ei tohi vahendit kasutada kaunistusena, kava ajal peab olema pidev seos võimleja ja vahendi vahel.

Iluvõimlemine aitab lapsel õppida kehatunnetust, kontrolli oma keha üle. Aitab arendada rütmitunnet, tasakaalu ja koordinatsiooni. Kõige paremini areneb koordinatsioon 7–11aastastel, koordinatsiooni areng aeglustub 12 eluaastast. Nii on ideaalne iluvõimlemisega algust teha 5-6aastaselt. 7-8 on viimane piir selle alaga alustamiseks neile, kes tahavad teha võistlussporti. Lapses arendatakse treeningute käigus ühtaegu koordinatsiooni, rütmitunnetust, kiirust, jõudu, osavust ja painduvust- need on omadused, mille võimekusest sõltub palju, kui mitte kõik. Suurt rolli mängib selle ala juures sportlase töökus.

OODATUD ON TÜTARLAPSED VANUSES 4-12 ELUAASTAT

TREENINGUD TOIMUVAD  TALLINNA 32 KESKKOOLI VÕIMLAS (KIILI 10)